Uudised ja kliendilood

 

Kiire inflatsiooni, tarneahelate ebakindluse, tervisekriisi ja pretsedenditute sanktsioonide kokkulangemine toob läänemaailma tööstussektorile suurte muutuste aja, kus jagatakse ümber nii raha kui turgusid. Konkurentsi tulipunktiks saab ses turbulentsis olema "digitaliseerimine edasijõudnuile," kirjutab erinevatele tööstusvaldkondadele hooldustarkvara arendava AllDevice juhatuse esimees Uku Liive.

Lubage selgitada. Nn digirevolutsioon pole tööstuses ammu enam uudissõna, pigem vastupidi: aastaks 2022 mõjub mingist üldisest digitaliseerimisest rääkimine juba lihtsakoelise või asjatundmatuna. Umbes sama asjatundlikult, nagu "üldmaitseaine" kulinaariakunsti aroomi- ja maitsenüansside lõputus universumis.

Digitaliseerimine võib tööstusharude, turgude, ettevõtete suuruse ja arenguetappide kaupa tähendada äärmiselt erinevaid maailmu, kuid väga laia joonega üldistades võib digitaliseerimise jagada arenguetappideks. Nimelt on nn digirevolutsioon tegelikult hoopiski evolutsioon, kus praeguseks saab välja joonistada kolm etappi. Üks võimalus tööstuse arenguetappe kirjeldada võiks olla järgmine.

 

Tööstusevolutsiooni anatoomia

Esimest etappi võime nimetada logistika optimeerimiseks. Kui tööstus (olgu siis ettevõtte, haru või kogu riigi sektori tasandil - küsimus on vaid üldistusastmes) astub nutika äri rajale, saab esimeseks sammuks üldjuhul logistika "äratimmimine". See tähendab, et ei veaks, tõstaks, nihutaks, hangiks ega tarniks rohkem kui vaja. Võib öelda, et tegeletakse nende ahelatega, mis lõppevad tehase väravas ja mis algavad tehase väravast. Kaasaegse tehnoloogia, eeskätt arvutusvõimsuse kasutamine selle etapi optimeerimiseks on juba pika staažiga nii Eestis kui maailmas.

Teine etapp on tootmise optimeerimine. See on suur samm edasi nii keerukuselt kui kuludelt, aga ka tasuvuselt. Selles etapis rakendatakse tehnoloogia ja arvutusvõimsus tootmises üleliigsete liigutuste, lahtiste otste ja inimtöö minimeerimiseks. Vähendatakse ka õhu kütmist, jõude seismist, kõikvõimalikku raiskamist, otsitakse võimalusi ressursi või energia rist- ja taasrakendamiseks. See on pikk protsess, kus tootmise keerukuse kasvades kasvavad ka optimeerimisväljakutsed. Ning ühtlasi on see etapp, millega maadleb täna lõviosa maailma väikestest ja keskmistest tööstusettevõtetest.

Kolmas etapp on see, mida nimetaksin digitaliseerimiseks edasijõudnuile. Selle sisuks on juhtimis- ja tugifunktsioonide optimeerimine. See tähendab tootmist toetava taristu töö optimeerimist ja digitaliseerimist, inimfaktori ja juhuse rolli minimeerimist tootmise käigushoidmisel ja juhtimisel. Siin on võimalik leida suur kasutamata efektiivsusressurss ja realiseerimata konkurentsieelis, kuid oma keerukuses ja suuruses mõjub see tööpõld kindlasti aukartustäratavalt.

Lõpuks ei asenda me siin masintööga enam inimeste lihasmälu, käteosavust ja lihasrammu, vaid ka inimeste juhtimisotsuseid. Ehk on see ka põhjus, miks selles etapis võistlemiseni on jõudnud tööstussektori avangard - peamiselt siis väga suured või väga edumeelsed. Kuid just selles etapis nopitakse tuleviku jaoks ka suurimad võidud ja parimad positsioonid turbulentse turgude ümberjagunemise ajaks. Edumeelsete klubiga saab ühineda ka lihtsamini – peab lihtsalt olema nutikas ja praktilise meelega.

Oma ettevõttega juba aastaid tööstuste toetus- ja tugisüsteeme optimeerides oleme teinud kaks järeldust. Esiteks: olgugi see kolmas etapp suur ja keeruline, saab muutuste ree peale astuda ja märkimisväärseid säästegi leida üsna väikeste sammude ja investeeringutega. Ainuüksi tootmisseadmete hoolduse lihtsamapoolne süstematiseerimine viis näiteks ühes toiduainetööstuses, kus seadmetele väga kõrged nõudmised, regulaarse hooldusauditi ajakulu kahelt tööpäevalt vähem kui tunnile. Teine järeldus pole aga nii roosiline: enamikus Eesti tööstusettevõtteis on tootmise juhtimis- ja toetustegevuste optimeerimine lapsekingades või lausa olematu.

 

Algus väikeste sammudega

Maailmas pole ilmselt ühtegi ettevõtet, kes saaks ausa näoga pakkuda oskusteavet ja lahendusi kogu juhtimis- ja tugisüsteemide optimeerimiseks. Isegi "juhtimis- ja tugisüsteemide optimeerimine" kõlab mõistena, mis tähendab nii palju et ei tähenda tegelikult enam midagi, kõlvates parimal juhul ehk juhtimisteoreetikute konverentsislaididele. Tegelikkus koosneb väiksematest ja konkreetsetest teemadest, mida saab ja tuleb ükshaaval lahendada.

Tööstusettevõtete juhtimis- ja tugifunktsioone digitaliseerides näeme sageli, et absoluutse miinimumi, mõne lihtsa ja sobiva tarkvara kasutusele võtmisega saavutavad ka päris väikesed tööstusettevõtted viiekohalistes summades mõõdetavat aastasäästu. Meie kogemuses pole probleem selles, et tööstused poleks varem oma väljakutsele lahendust saanud, vaid pigem pole nad osanud abi otsida. 21. sajand küll, aga tootmise käigushoidmine hoolduslehtede ja -kaustikute ning hooldusinseneri kõhutunde peal on kogu aeg kuidagi loogiline tundunud… Kuid sel on väga konkreetne, eurodes mõõdetav hind.

Raha kaob seal, kus "parandatakse siis kui puruneb", jäetakse erinevate seadmete hooldused, taatlemised, kontrollid sünkroniseerimata, dokumenteerimata või planeerimata. On vaid aja küsimus, millal juhtub mõni suurem pahandus neis ettevõtteis, kus hooldusjuhendid ja dokumendid on süsteemitult või raskesti kättesaadavad, hooldusprotseduurid standardiseerimata ja korralikult dokumenteerimata või mis veel hullem, kogu hooldus- ja haldustööde süsteem on "ühe nutika venna peas".

Just nii läks ühe näiteks kütuseettevõttega, kus arvukaist vastutusrikkaist seadmeist piisas vaid üheainsa, mingi kütusemahuti õigeaegselt taatlemata jätmisest, et saada kopsakas rahatrahv. Tuues ärikriitiliste protseduuride (hooldused, taatlemised, inspekteerimised, litsentside uuendamised jne) juhtimise inimlike eksituste ja juhuse meelevallast nutikasse süsteemi, ei saa juht küll kunagi mõõta, kui palju ta sai kasu toimumata jäänud seisakute, viiviste, trahvide, tõrgete näol, kuid on kindel, et mida keerulisem töö, seda suurem kokkuhoid.

Ühes tsehhis selgus pärast (muuhulgas rikkeid registreeriva) seadmepargi haldamissüsteemi juurutamist, et see ei vähenda üksnes ootamatusi ja ajakulu. Boonusena sai tootmisjuht enda kätte juhtimistööriista, mis näitab kätte ka probleemide põhjuseks olevad seadmed või isikud, aitab ennetada tõrkeid ja erinevate seadmete kasutusressurssi, õigesti ajastada ennetavaid hooldusi, oluliselt tõhustada varuosade laoseisu haldust ja kulu.

Ning tõestamaks enda põhiväidet, siis jutt on optimeerimistest, mille kulu ei mõõdeta miljonites, vaid pigem tuhandetes. Ma pole veel näinud juhtumit, kus saavutatav kokkuhoid jäänuks alla tehtud kulutusele.

Miks venib Eesti tööstus keskpäraste seas?

Miks on digirevolutsiooni kolmandas etapis tööpõld - nimetame seda siis kasutamata potentsiaaliks või tegemata tööks - end digiriigiks pidavas Eestis nii suur? Seadmepargi hooldusesse ja haldusesse nutikust tuues näeme oma ettevõttes vaid imepisikest nišši kogu juhtimis- ja tugisüsteemide digiteerimise suurest väljakutsest, kuid oma teooria mul siiski on.

Nimelt on arenevale ühiskonnale omaselt tööstuse juhtimine Eestis tänini pigem inseneri- kui juhikeskne. Seetõttu lahendavad meie insenerid küll osavalt olemasolevas süsteemis üles kerkivaid probleeme, kuid võrreldes arenenud läänemaailmaga napib pigem juhtimisvisioonikust või -avantürismi asju teisiti teha ja probleemide lahendamise asemel leida võimalusi nende vältimiseks.

Samuti näeme, et alahinnatakse hoolduste tähtsust. Tuleb mõista, et hooldused tagavad ettevõtte põhitegevuse toimimise ehk kui tootmine jääb seisma, siis pole enam tähtis kui filigraanselt tootmise jälgimine digiteeritud ja analüüsitud. Tähtis on, et hooldused oleksid efektiivselt planeeritud ja aitaksid välistada ettevõtte põhitegevuse seiskavad rikked. Seetõttu usume, et digitaliseerimist tuleks alustada just sealt, kus tagatakse ettevõtte põhitegevuse tõrgeteta toimimine.

Tööstussektori jaoks turbulentsel ajal peitub tööstuse ülemise ja keerulisima otsa, st juhtimis- ja tugiprotsesside uljas digireformimises ka Eesti ettevõtete võimalus arenguhüppeks. Mis pole säärasel segasel ja armutul ajal mitte boonus, vaid pikemas plaanis ilmselt eeltingimus ellu jäämiseks võidujooksus efektiivsuse tõstmise nimel.

Uku Liive,
AllDevice OÜ
juhatuse esimees.

 

Artikkel ilmus Äripäeva Tööstusuudistes 29. juunil 2022. aastal.